Thursday, June 28, 2018

Sistema Informasaun Bolseiru Timor Oan Iha Ministeiru Edukasun

Cover SISTEMA INFORMASAUN REGISTU DADUS BOLSEIRO TIMOR OAN
 IHA MINISTEIRU EDUCAÇÃO BAZEADO WEB

PROPOSTA PESKIZA



cove  

Hato’o Husi
Adiel Ximenes Martins
1720241106

DEPARTAMENTO GESTÃO INFORMÁTICA
FACULDADE INFORMATION AND COMUNICATION TECHNOLOGI
EAST TIMOR INSTITUTE OF BUSINESS (IOB)
DILI
2019

Indice








                                                                                           



KAPITULU I

Introdusaun

1.1.            Antesedente

Dezemvolvimentu Teknologia ne’ebe mak agora avansadu sai influensia iha Sistema no efisiensia operasionais iha vida trabalhador. Iha era agora fasilidade oin oin ne’ebe mak tulun ita hodi dezemvolve negosiu para bele atinji objetivu hodi hasae servisu komunidade nian. Ho kazu ida ne’e  hanesan utilija sistema komputerijasaun ne’ebe mak aplika iha vida servisu ninian, utiliza Sistema komputerijasaun bele fasilita bainhira iha parte prosesamentu dadus, no mos bele prosesa desempenho servisu ho efetivu no efisiensia.
Sistema mak hanesan grupo husi komponente no elementu ne’ebe forma husi informasau sira ne’ebe iha ligadu, tamba ne’e dadus no informasaun bele integra iha Sistema ida tenke iha situs web, tamba website sai hanesan situs pagina sistema informasaun ne’ebe mak prosesa lais tebes no liu husi situs refere ema bele aseusu informasaun iha fatin ne’ebe deit. 
Baseia ba faktus ne’ebe peskijador deskobre direita iha servisu colheta dadus no prosesamentu dadus bolseiru iha Ministeiro Edukasaun liu-liu iha parte trata asuntu bolseiru bainhira halo prosesamentu dadus bolseirus rai laran no rai liur, funsionario sira , la efetivu no efisiensia, liu tan ne’e bainhira prepara relatorio, servisu komputerijasaun iha ne’eba funsionario sira sei utilija aplikasaun MS-Word no MS-Excel, tamba ne’e servisu administrasaun iha tatin refere tarde tebes, no mos relatorio sira ne’e la kompleitu, ho nune’e bainhira atu prosesa dadus bolseiru iha fatin refere sempre tarde. Ho ida ne’e peskijador hakara kria Sistema Registu Dadus Bolseiru iha Ministeiru Edukasaun bazeadu web hodi nune’e bele fasilita servisu komputerijasaun atu nune’e bele atinji tuir nia objetivu.

1.2.            Formulasaun Problema

Bazeia ba antesedente iha leten, hakerek nain hakrk halo formulasaun problema mak hanesan tuir mai ne’e:
1.      Oinsa kria aplikasaun web hodi bele halo resjistu dadus iha  fatin refere?
2.      Oinsa bele  halo rekollamentu dadus kona ba bosleiru estudante?

1.3.            Limitasaun Problema

Baseia ba formulasaun problema ne’ebe mak mensiona iha leten, hakerek nain halo lemitasaun ba problema mak sei utiliza web, konaba   sistema informasaun gere dadus bolseiros Timor oan iha Ministeiro Edukasaun baseadu web.
1.4.            Objetivu Peskiza
Objetivu husi peskiza mak hanesan tuir mai ne’e:
1.      Liu husi peskija ida ne’e  bele fasilita peskijador  hodi rekolha informasaun no analija problema iha fatin refere atu nune’e sai hanesan sasukat ida para bele haforsa peskijador hodi hakerek topiku ida ne’e to rohan.
2.      Kria  Sistema informasaun registu dadus bolseiru timor oan baseadu web atu bele fo suporta servisu iha Ministeiru Edukasaun.

1.5.            Benefisiu ba Peskiza

Benefisiu husi Peskija mak hanesan tuir mai ne’e:
1.      Liu husi peskija ida ne’e bele fo benefisiu Ministeriu Edukasaun tamba liu husi peskija ida ne’e parte relevanta bele hetan  esperiensia foun ne’ebe mak importante tebes hodi bele   fo apoiu tomak ba servisu iha fatin refere.
2.      Liu husi sitema informasaun registu dadus bolseiru baseadu web ne’ebe mak implemta iha Ministeiru Edukasaun, bele fo tulun ba funsionariu tomak iha fatin refere bainhira hala’o servisu liu liu iha parte prosesamentu dadus bolseiru iha rai laran no rai liur.
3.      Liu husi trabalho ida ne’e bele fo konhesimentu  mai hakerek nain bele hakerek no forma liafuan  sira tuir nia matadalan ne’ebe mak simu husi Professor, atu nune’e sai hanesan bukai ida ba futuru.

1.6.            Sistematika Hakerek

Sistematika ne’ebe mak hakerek nain utilija hodi hakerek trabalho ida ne’e baseia ba matadalan ne’ebe mak simu husi Professor da Materia:
KAPITULU I (Introdusaun) : Antecedente, Formulasaun Problema, Limitasaun Problema, Objetivu Peskiza, Benefisiu Peskiza no Sistematika Hakerek.
KAPITULU II Tarana Teorikas.
KAPITULU III (Maktaka): Konklujaun no Sugestaun




 

 

 

 




KAPITULU II

Tarana Teorika


2.1.          Sistema Informasaun Registu Dadus Bolseiru  

1.      Sistem informasi adalah suatu sistem di dalam suatu organisasi yang mempertemukan kebutuhan pengolahan transaksi harian, mendukung operasi, bersifat manajerial dan kegiatan strategi dari suatu organisasi dan menyediakan pihak luar tertentu dengan laporan-laporan yang diperlukan (Jogiyanto, 2005:18).
2.      Sistema informasaun registu dadus bolseirus Timor oan sai  hanesan sistema ida ne’ebe halo kombinasaun husi ema (People), komponente fiziku (hardware), komponente non fiziku(softwaware) no mos fontes dadus ne’eb kolheta e transforma liu husi prosesu ispriementasaun iha Ministeiru Edukasaun.

2.2.            Definisaun Sistema

Menurut Henry Prat Fairchild dan Eric Kohler Sistem berasal dari bahasa Latin (systema) dan bahasa Yunani (sustema) adalah suatu kesatuan yang terdiri komponen atau elemen yang dihubungkan bersama untuk memudahkan aliran informasi, materi atau energi. Istilah ini sering dipergunakan untuk menggambarkan suatu  entitas yang berinteraksi

2.3.            Definisaun Informasaun

1.      Abdul Kadir (2002: 31); McFadden dkk (1999) mendefinisikan informasi sebagai data yang telah diproses sedemikian rupa sehingga meningkatkan pengetahuan seseorang yang menggunakan data tersebut. 
2.      Menurut Gordon B. Davis (1991: 28), informasi adalah data yang telah diolah menjadi sebuah bentuk yang berarti bagi penerimanya dan bermanfaat bagi pengambilan keputusan saat ini atau mendatang.

2.4.            Definisaun Registu Dadus

1.      Menurut Webster New World Dictionary
mendefinisikan pengertian data adalah things known or assumed, yang berarti bahwa data itu sesuatu yang diketahui atau dianggap.
2.     Menurut The Liang Gie
Data merupakan sebuah ibarat mentah yang melalui pengolahan tertentu lalu menjadi keterangan (informasi).

2.5.            Definisaun Bolseirus

Bolseirus mak hanesan Estudante sira ne’ebe hetan bolsa de estudu husi instituisaun governo no instituisaun privadu sira  hodi apoiu finanseiru ba sira hodi bele  kontinua sira nia estudu iha rai laran nomos iha rai liur.

2.6.            Ministerio Edukasaun

Ministeriu edukasaun mak hanesan orgaun governo nian ida ne’ebe mak governo fo fiar hodi fo tulun ba eskola sira hahu husi nivel pre-primaria to nivel universitariu liu husi apoiu finanseiru no mos materiais.

2.7.            Definisaun Web

1.      Menurut Boone (Thomson), Web adalah koleksi sumber informasi kaya grafis yang saling berhubungan satu sama lain dalam internet yang lebih besar.

2.      Menurut Yuhefizar, Web adalah suatu metode untuk menampilan informasi di internet, baik berupa teks, gambar, suaramaupun video yang interaktif dan mempunyai kelebihan untuk menghubungkan (link) satu dokumen dengan dokumen lainnya (hypertext) yang dapat diakses melalui sebuah browser.

KAPITULU III

Maktaka

3.1.            Konkluzaun

Baeia ba topiku ne’ebe mak peskizador hakerek no esplika iha introdusaun sobre sistema informasaun, tan ne’e peskijador hakarak konklui deit katak  sistema informasaun bolseiru mak sistema ida ne’ebe kria husi linguagem programasaun PHP+Mysql, liu husi sistema ida ne’e bele fo solusaun ba problema hirak ne’ebe mak babin akontese iha Ministerio Edukasaun iha parte trata asuntu bolseirus liu liu iha servisu utilija sistema komputerijasaun.

3.2.            Sujestaun

Liu husi topiku ida ne’e peskijador halla’o ona peskija iha fatin peskija ba hodi rekolha informasaun atu nune’e bele elabora.  ho ida ne’e peskijador hakarak sugere deit katak:
1.       Ba Ministeiru Edukasaun liu liu iha parte trata asuntu bolseiru atu nune’e bele asegura dadus hotu hotu sei diak liu dadus sira ne’e tau iha sistema, atu nune’e ses husi risku, virus.
2.      Dadus bolseiru hotu hotu iha Ministeriu edukasaun tenke iha backup, para bele garantia karik akontese desastre naturais no ataka husi situs ilegais (Hacker).
3.      Ba Instituisaun IOB kria sistema informasaun Biblioteka IOB baseadu web atu nune’e ami bele asusu informasaun iha situs refere.



No comments:

Post a Comment